[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kokku ‹adv›

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10. ‹ühendverbi osana› kõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11. ‹koos verbiga hoidma› väljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

juhe jookseb kokku vt juhe

maad ja ilmad ~ maad ja taevad kokku vt maa

maad ja taevast kokku vanduma vt maa

ninasid kokku pistma vt nina

oma konte kokku korjama vt kont

otsa otsaga kokku saama ~ viima vt ots [-a]

putru kokku keetma vt puder

rinda ~ rindu kokku pistma ~ lööma vt rind

sarvi kokku lööma ~ panema vt sarv

suppi kokku keetma vt supp

puutuma ‹37›

1. (kergelt) kellegi v. millegi vastu minema v. ulatuma; kedagi v. midagi (põgusalt) katsuma, puudutama. Vaata, et käsi (vastu) pliidirauda ei puutuks. Kaevas, kuni labidas millegi kõva vastu puutus. Nii madal ruum, et pea puutub (vastu) lage, lakke. Paadipõhi puutub veealust kivi. Pikk hein puutub kõditades sääri. Ta soe hingeõhk puutus mu nägu. Me käed puutusid vastamisi.Puutus mööda minnes vaasi külge, vastu vaasi, nii et see laualt maha kukkus. Hüppe pikkust mõõdetakse sealt, kus kand maad puutub. Lõpuks puutuvad jalad põhja. Külma rauda ei tohi keelega puutuda. Puutus vaid moepärast huultega veiniklaasi. Nagu poiss midagi puutub, nii on tükid taga. Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb. *Jõgi oli, aga see ei puutunud Sooniku piire.. A. H. Tammsaare. | piltl. Tüdruku silm puutus poisi küüru. Laul ei ulatunud ta hinge põhja puutuma. Näpud on hakanud kukru, tasku põhja puutuma. *Naine, sa räägid arutuid sõnu, kurbus on su meeli puutunud. A. H. Tammsaare. || seksuaalselt lähenema. Karl ei puutunud ühtki tüdrukut, hoidis pigem kõrvale. Puutumata 'süütu' tüdruk. *Kui mees temasse puutus, ei äratanud see iha, vaid trotsi ja vastikustunnet. M. Traat. *Kaks aastat elasid abielu ja enne seda ka, sest ega Erna pulmaööl enam puutumata olnud, kus seda. V. Ilus.
2. (kätte võttes) midagi millegagi tegema: (toiduks) tarvitama, kasutama; (loata) võtma. Poisid jätsid toidu puutumata, nad ei puutunud laualt midagi. Me ei puutunudki võileibu. Jook, hommikueine jäi (minust) puutumata. Hea laps ei puutu tuletikke. Tooreid marju ei tohi puutuda! Pole aega õppida, raamatud seisavad puutumata. Minu poolest mädanegu need palgid, mina neid ei puutu. Imelik, voodi on täitsa puutumata. Mahajäetud majas on tänini kõik puutumata. Varusid me ei puutunud. Kas sina puutusid isa tööriistu? Puutumata bensiinikanistrid. Inimesest, inimtegevusest puutumata loodus. Need on puutumata 'puutumatud' tagavarad. || varastama. Mina pole tema taskust sentigi puutunud. Kes siit ikka võtab, võõrad on kaugel ja omad ei puutu. Kustas olevat peremehe rahasse puutunud. Ta pole elu sees võõrast vara, asja puutunud. || piltl midagi muutma, ümber tegema, sekkuma. Proovigu toimetaja juttu puutuda! Võimude korraldustesse ametnik puutuda ei saa. Riik ei tohiks kiriku probleemidesse puutuda.
3. kallale minema, liiga, kurja tegema, vägivalda tarvitama; kahjustama. Ära löö, ära puutu minusse! Ole rahulik, ega öökull lapsi puutu. Koer linnupesadesse, linnupesi ei puutunud. Tulgu veel mind togima, puutugu veel! Ära puutu mind, virutan vastu! Võõrasema ei puutunud kunagi kasulastesse. Needki, kes kellessegi polnud puutunud, võeti kinni. Proovigu venna külge puutuda! Mehed võeti kinni, naised-lapsed jäeti puutumata. Ise jäime heitluses puutumata, ükski kuul meid ei puutunud. Pikne lõi puusse ja jättis maja puutumata. Makedoonia kuningas ei puutunud Jeruusalemma. Surmast, sõjast puutumata küla. || puutumata rikkumata, rüvetamata; puhas. Ta on suutnud kodu puutumata hoida. Laastatud metsade taga kohiseb puutumata põlislaas. Puutumata ja püha hiis. See oli väga ilus, imeliselt puutumata koht.
4. hingeliselt haavama, riivama, haiget tegema. See märkus, vihje, lause, tõsiasi puutus teda väga. Ta vaikimine puutub mind valusalt. Perekonna, rüütli au ei tohi puutuda! Oli nii kibestunud, et ei jätnud kedagi puutumata. Laitus puutus otse ta südant. || millestki delikaatsest, haigettegevast (vihjamisi) rääkima. Olnud tülidesse ei puutunud neist kumbki. Jätame selle teema puutumata. *Kui mina räägin oma pattudest, siis kuulad sa üsna rahulikult .. aga niipea kui ma julgen puutuda sinu patte .. siis kaotad sa kohe tasakaalu ja mina olen tõbras. A. H. Tammsaare.
5. kellegi v. millegi kohta käima, kellegagi v. millegagi seoses olema. Armastas täpsust, eriti kui see puutus teistesse. See fakt puutub ministri eraellu. Teda huvitab kõik, mis lindudesse puutub. See on mu sünnikohta puutuv legend. Tahaksin küsida paari töösse puutuvat asja. Haridusse puutuvaid küsimusi ei arutatud. Mis puutub su paksusesse, siis see pole suur õnnetus. Ära räägi emale tülist, ta ei puutu asjasse. Jutt on ebameeldiv, aga puutub asja(sse). Asjasse puutumata lõigud on tekstist välja jäetud. Oli häbelik, kui asi naistesse puutus. Ta rääkis lastele asjust, mis neisse ei puutunud. Mis puutub see siia, keda ma ootan. Ma ei puutunud kuidagi temasse, aga ta hoolitses mu eest. Ema ei kuulnud enam kunagi midagi, mis puutunuks ta pojasse. *Kõik puutub kõige juurde, nõnda on juba inimese elu seatud... M. Traat. *.. kõik puutub ju kõigesse. Kõik! A. H. Tammsaare. || (väljendab mingi seose olulisust v. mitteolulisust kellegi jaoks:) korda minema, asja, pistmist, tähtsust olema. Maameeste mured ei puutu linnameestesse. See, kuidas sul asjad edenevad, puutub minusse küll. Ta soovid ei puutunud minusse. Nad ei huvitanud kedagi – kellesse puutukski vaesed inimesed. Mis puutuvad meisse elu argiaskeldused! Nende eraelu ei puutu teisse ega meisse. See ei puutu muidugi minusse, aga.. Mis puutub see võõrastesse, mida ma teen! Mis see sinusse puutub? Ei puutu teistesse, kellega ma elan. Andres ei puutu sinusse, ta on minu laps! | van. *Jaa, jaa, härr Oili, mis puutub sõda meile! O. Luts. *Mis puutub see teile, / kes armas on mull'.. A. Haava.
6. sattuma, juhtuma (3. täh.) Tüdruk puutus üha sagedamini naabertallu. Teel puutus sõber vastu. Autod puutuvad siiakanti harva. Mees polnud seni kohtu alla puutunud. *Puutub külapoiste sekka, irvitavad need, hambad laiali, kui koerad. Juh. Liiv. *.. palus Jaani, kui see linna puutuvat, teda vaatama tulla. E. Vilde. | (püsiühendites). Laps sõi seda, mis kätte puutus. Klassikateosed puutusid poisile juba varakult kätte. Haaras esimese toika, mis pihku puutus. Hoidku taevas teda praegu isa(le) pihku puutumast. Peale vihmakrabina ei puutunud midagi kõrvu. Sauna Antsu kaudu puutus asi peremehe kõrvu. Lugu puutus politsei(le) kõrva. Mulle on kõrvu puutunud, et... Ega mu piip pole sulle silma puutunud?

ette puutuma

1. segav, ärritav olema, ette jääma. Ta ei tahtnud kellelegi ette puutuda. *Igal pool tõugati teda, igal pool puutus ta teistele ette.. H. Pärli-Sillaots. *Aga kellelegi puutus ette meie õnn.. J. Kärner.
2. ette sattuma, ette juhtuma. Purustas kõik, mis ette puutus. Sõime, mis ette puutus. Nädalate kaupa ei puutunud ühtki küla ette.

kokku puutuma

1. üksteise vastu minema, vahetus kontaktis olema. Nende käed, sõrmed, õlad puutusid kokku. Puuladvad puutuvad vee kohal kokku. Jäätükid liitusid kokku puutudes pankadeks. Silmapiiril puutuvad taevas ja maa kokku. Õhuga kokku puutudes muutus muumia tolmuks. Mürkainetega, kiirgusega kokkupuutuvatel inimestel avastati tervisehäired. | piltl. Meie teed ei puutu enam kunagi kokku.
2. kellegagi kohtuma, suhtlema. Puutume sageli, harva, juhuslikult kokku. Isiklikult ei tunne, olen temaga vaid põgusalt, üks kord elus kokku puutunud. Me pole (üldse, iialgi) kokku puutunud. Nunnad ja mungad ei tohtinud kokku puutuda. Ma ei tahtnud tulijatega kokku puutuda. Lipsas kellegagi kokku puutumata tuppa. Ta on paljude ministritega kokku puutunud. Oli kena kõigi vastu, kes temaga kokku puutusid. Nad puutuvad kokku, aga sõbrad ei ole. Häbi oli inimestega kokku puutuda. Mäletab kõiki, kellega on elus lähemalt, sügavamalt kokku puutunud. || millegagi tegemist tegema; midagi täheldama, märkama. Millal puutusite esmakordselt kokku näitekunstiga? Ma pole aiandusega kokku puutunud. Koduse eluga puutub mees harva kokku. Kardab eluga, surmaga, kurjusega, kaosega kokku puutuda. Puutus raamatut lugedes ajaloo võltsimisega kokku. Pole selle terminiga varem kokku puutunud. Sedeldas kõik talle tundmatud sõnad, millega kokku puutus. *Tuhat tühisust, millega inimesel tuleb kokku puutuda.. N. Baturin.

näppu puutuma vt näpp [näpu]